· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud
Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart. Eestis ei ulatu aluskord kusagile maapinnale. Aluskorra kristalsed kivimid on kaetud pealiskorra sette kivimite ja setetega. Aluskord koosneb graniititest, gneissidest, 3. kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Aluspõhi pinnakatte alla mattunud või maapinnal paljastuvad sete-, moonde- ja tardkivimid. Aluskord on aluspõhja alumine korrus ja koosneb tugevasti kurdunud kivimitest. Pealiskord aluspõhja pealmine korrus, mis koosneb kurrutamata kivimitest. Pinnakate on pealiskorra pindmine pudetatest setetest osa. 4
Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki, kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2) Aastane sademete hulk on u. 500 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed
tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed
annaabi.ee 
