b) Michelangelo skulptuur ,,Taavet"5,5 m pikk. Tehtud valgest marmorist. Asub Firenze linna raekoja ees. c) Erle Kaur ,,Eesti naine lapsega" 8) reproduktsioon trükipilt originaalist. (raamatutes, ajakirjades, kalendrites, postkaartidel jne) 9) pinakoteek maaligalerii a) Brera pinakoteek Milanos. b) Metropolitani muuseum New Yorkis c) Roberto Longhi Sihtasutuse muuseum (pinakoteek) Firenzes 10) glüptoteek skulptuurigalerii a) Kopenhageni glüptoteek Ny Carlsberg Glyptotek b) Müncheni Glüptoteek c)
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vana Muuseum Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Glüptoteek Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kaasani kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis. kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga. trofee - võidusümboli iseloomuga skulptureeritud relvade grupp, tihti kasutatakse dekoratiivse
SAKSAMAA kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üHeks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis. Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. Suurejoonelisust ja paatoslikku joont kasutavasd teisedki saksa arhitektid. Näiteks Leo von Klenze, kelle paremad tööd asuvad Münchenis (Glüptoteek, Vana Pinakoteek). VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka
9. Algselt oli Teebas Luxori templi ees kaks obeliski, nüüd on vaid üks. Kus on teine? 10. Kus oli antiikajal veel Teeba-nimeline linn? Keda antiikaja mütoloogilistest või kirjandustegelastest seostad selle teise Teebaga? 11. Mida tähendab sõna karisma? Keda Eesti avaliku elu tegelastest pead karismaatiliseks? PHRYNE KNIDOSE1 APHRODITE MODELL Praxiteles. Knidose Aphrodite (rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Müncheni glüptoteek 2. Praxiteles. Knidose Aphrodite pea, nn Kaufmanni pea. Louvre'i muuseum. Praxiteles. Knidose Aphrodite (rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Vatikani muuseum. Phryne [friine] (tõlkes 'kärnkonn' arvatavasti tõmmu näo tõttu) elas IV saj eKr. Ta poseeris skulptor Praxitelesele, kui too lõi ühe antiikmaailma kuulsama taiese nn Knidose Aphrodite. Phryne oli elukutseline hetäär3. Tema kodus Ateenas käisid suure raha eest aega veetmas ajastu
J. A. Gabriel, Väike Trianon Versailles’is (1762) R. Adam, Adelphi maja Londonis (1768–1772) C. Langhans, Brandenburgi väravad Berliinis (18. saj lõpp), J. F. Chalgrin, Triumfikaar Pariisis (1806), B. Vignon, Madeleine’I kirik Pariisis (1806–1842) K. F. Schinkel, Vana muuseum Berliinis (1822–28) K. F. Schinkel, Teatrihoone Berliinis (1818–1819) L. von Klenze, Glüptoteek Münchenis (1840. aastad) W. Wilkins, Londoni Rahvusgalerii (1832) W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C. Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad,
annaabi.ee 
