lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes Elastiin on kummilaadne, elastne, kiulise ehitusega, mis ei anna meile tarrendstruktuuri ning on küllalt raskesti seeditav. 10. Teraviljavalgud. Prolamiinid, gluteiin Nisuvalgud - nisus võib eristada gluteeni ja mitte-gluteenseid valke. Nende omadused on erinevad. Gluteen annab nisutaignas karkassi. Gluteen tagab gaasihoidmisvõime, sisu struktuuri, toote välimuse ja mahu. Mitte-gluteensed on kas vahtu moodustavad või vahtu stabiliseerivad valgud. Gluteeni nimetakse kõnekeeli ka kleep- või liimvaguks. 11. Süsivesikute klassifikatsioon (jaotus). Monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. 12
värvusega. Valmistatakse ka vitaminiseeritud jahu, mis on kõrgematesse sortidesse kuuluv jahu, kuhu on lisatud B-rühma ja C-vitamiini. Pitsajahu koostisse kuuluvad jahu, suhkur, taimerasv ja sool. Valmistatakse veel teisi eriotstarbelisi jahusid saiajahu, kuklijahu, kondiitrijahu jt. Liimvalgu sisalduse järgi liigitatakse nisujahu gruppidesse A (minimaalne liimvalgu sisaldus 33%), B (31%), C (28%), D (25%), E (22%), F (19%) ja G (15%). Liimvalgud on gliadiin ja gluteiin, mis jahu veega segamisel paisuvad ning moodustavad vetruva ja elastse kummitaolise massi. Taigna kerkimisel ja küpsetamisel hoiavad need kinni süsihappegaasi, mis võimaldab saada poorse ja suure mahuga toote. Liimvalgurikkamat jahu (A ja B grupp) nimetatakse tugevaks jahuks, väikese liimvalgusisaldusega jahu (F ja G grupp) nimetatakse nõrgaks jahuks. Vahepealsed grupid on keskmise tugevusega jahud. Rukkijahu sordid on püülijahu (valge, sinaka varjundiga, sisaldab vähe hästi
annaabi.ee 
