Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a
Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse- eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a