Oigluse, mitte oma isiku voi isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. *6.Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikaegne voorus versus germaani au. Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama (kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal); raske ideaal, mida kõik ei suuda täita Germaani au on teistsugune lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. " 7.Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel,vaid uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale
1.kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2.kohustused Jumala ees 3.kohustused naiste ees Jumala rahu-reguleeris rüütlite suhted kiriku ning vaestega, samuti nende omavahelised suhted. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest *Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsuda inimesi, kes ei arvesta teistega. *Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama. *Germaani au on teistsugune-lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. *Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi-"Aadlimees ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt, aga ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas. Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale, aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neila mistahes jama