toimest toibumisele; (6) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. 15.Alkoholisõltuvuse tüpoloogia Gloningeri järgi I tüüp: Esinemissagedus: 80 Sugu: Naised ja mehed Joomisprobleemide algus: Täiskasvanu, tavaliselt peale 25a Alkoholi taluvus: Kiiresti arenev tolerantsuse tõus Tundeelu: Joomisega kaasnev märgatav süütunne ja ärevus Isiksuseomadused: Vajavad pidevalt tunnustust, väldivad pahandusi, ei otsi teravaid elamusi Pärilikkus: Perekonnas või olla alkoholiprobleeme II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed
5. suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle mõjust toibumisele 6. töö, vaba aja ja enese vormis hoid misega seotud oluliste toimingute osaline või täielik unarusse jätmine alkoholi tarvitamise tõttu 7. alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata selle tarvitamisest põhjus tatud püsivatele või korduvatele füüsi listele ja psüühilistele probleemidele. Alkoholsõltuvuses võib eristada 2 tüüpi (Gloningeri järgi): I tüüp II tüüp Sõltuvuse etioloogia mudelid (H. Thomas Milhorn 1994). 1. Bioloogiline mudel 2. Psühholoogiline mudel 3. Sotsiaalne mudel 4. Haiguse mudel Lisaks sõltuvusele on veel rida teisi psüühika-ja käitumishäireid, mis tulenevad uimastite (psühhoaktiivsete ainete) tarvitamisest. Need oleksid alljärgnevad: Äge intoksikatsioon (F1x.0) Kuritarvitamine (F1x.1) - Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõltuvus