tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia Enamik liike kuulub sellesse alamklassi. Neile on iseloomulikud hästiarenenud lõpused mis osalevad toidu filtreerimisel ning mõnedes rühmades ka järglaste arengu kindlustamisel. Selts: Rannakarbilised Mytilida Eesmine sulgurlihas ning karbihambad redutseerunud. Kehakuju on enam-vähem ümardunud. Paljud vormid on kinnitunud, kas ühe karbipoolmega täiesti substraadiga kokkukasvanud või kinnituvad büssuse niitide abil
lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37. Kuuluvad erinevasse alamklassi. Rändkarbid võivad elada kinnitunult jõekarbil. Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes.Võivad jala abil edasi liikuda. 38. vt küsimus 34 39. Rõngussidel on iseloomuli lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria aga limmused on lülistumata. Limmustel on tsöloom maandunud südamepaunaks aga rõngussidel on igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber. Limmuste keha katab lima ja lubja ja sarvainest koda.
annaabi.ee 
