annab piimale kollaka värvuse. VALGUD · Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku. · Põhilised piimavalgud jaotatakse tinglikult kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. · Kaseiini on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. · Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust - -laktoglobuliinist ja - laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-globuliinidest. · Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim -laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormina A ja B. · Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D. · -laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50 % vadakuvalkude kogumassist. SÜSIVESIKUD · Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos, taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. · Laktoos eraldati vadakust juba 1633. aastal ja 19
rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. Verevalgud albumiinid ja globuliinid (veres kokku ~75 g/l) on olulised ainete transportimisel, sidudes endaga rasvu, vitamiine, hormoone ja teisi organismile vajalikke ühendeid. Globuliinide hulka kuuluv lahustunud olekus fibrinogeen on tähtis vere hüübimisel, muutudes veresoone vigastuse korral vereliistakutest vabanevate ensüümide toimel kiuliseks fibriiniks, mis aitab haava sulgeda. Üks osa globuliinidest on antikehad, mis toimivad organismi tunginud haigusetekitajate vastu. Verevalgud on osalised ka vere happe-leelistasakaalu säilitamisel ja vere ning kudede veesisalduse reguleerimises. Vere hüübimine: Veri püsib veresoontes vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Vigastuse korral vabanevad trombotsüütidest ained, mis ahendavad vigastuskohal veresooni. Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liiguvad vigastatud kohale