suunab rahvusvahelist poliitikat. Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad. Põhilised globaalprobleemid: üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm. Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid, et riigid ei taandu ja valitsuses kehtestavad teistele toimijatele reegeleid, globalistid usuvad, et riigid taanduvad. Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine.
sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2. Globaliseerumise mõiste erinevad tõlgendused. Globaliseerumise mõistet kasutatakse eri kontekstides väga erinevalt, see on korraga seisund, nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid, mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina. Jan Aart Scholte tõlgendab globaliseerumist kui uut sotsiaalset geograafiat, mis toob kaasa ülemaailmselt tihenenud sidemed inimeste vahel. Majandusloolased defineerivad seevastu aga kauba-, tööjõu- ja kapitaliturude riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste
annaabi.ee 
