Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost
14 inimkonnal tagasi pöörduda rahvuslikule ja kohalikule elutasandile, kus inimesed saaksid uuesti üles ehitada ühtse, looduslikult tervikliku, turvalise ja iseennast majandava kogukonna (endised sotsialistid ja kommunistid, usulahud). Teised kaks voolu eelistaks pigem mingit alternatiivset globaliseerumist, mitte tagasipöördumist: reformistid usuvad, et maailma globaliseerunuks jäämine on paratamatus, aga kapitalismi tuleks reformida, mh piirata suurkorporatsioonide tegevust, et suurendada demokraatiat, võrdsust ja vähendada ökoloogilisi kuritegusid, ja selle elluviimiseks näevad nad lahendusena mh globaalset parlamenti ja keskpanka, sest mõõdukat viisi globaalse kapitali käsitsemiseks ei suuda riigid leida. Kultuurile pööravad nad tähelepanu vähe. Kolmanda teooria (transformistlik) kohaselt võimaldab praegune tehnoloogia ehitada üles täiesti uue
annaabi.ee 
