19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit. Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega. Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja kultuur segunevad aina rohkem ühte, seda levinumaks muutub ka kosmopolitistlik ideoloogia. Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast. Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks:
järjest armsamaks saab läänemaine kultuur oma sõnavara ja hoiakutega. Probleeme on veel palju kuid kõik eelpooltoodud puudutavad otseselt ka Eestit. Eriti see, mis puudutab tööjõu vaba liikumist. Arenguprobleemide lahendamiseks kasutatakse paljudes maades tulude ümberjagamist maksusüsteemi alusel. Seda võib teha harupoliitika, kohalike omavalitsuste eelarvete tasakaalustamise -eelarvepoliitika või regionaalpoliitika läbi. (Heinmaa, 2006) Mida tuleks teha, et globaliseerumisprotsessist rohkem võita kui kaotada? Globaliseerumine kajastab üha uuemaid ja arenevaid tendentse maailmamajanduse arengus. Kas need osutuvad võimaluseks või ohuks, sõltub konkreetse riigi majanduse ja tööturu kohanemisvõimest. Et neid ohte vähendada või ära hoida saaks teha nii mõndagi efektiivset, kuid loomulikult nõuavad need ka pikaajalist järjekindlat tööd ning ka küllalt palju raha. Üks neist oleks
annaabi.ee 
