Kriitika: globaalne majandus ei ole ,,lame" Uued globaalsed ebavõrdsusmustrid; globaallinnade areng; ,,globaalne regionaalsus" (McCann2013) Aeg kui uus konkurentsitegur (S. Sassen): ettevõtlusteenused vajavad lähedust teistele teenusepakkujatele -> komplekssed tooted-teenused; Kohaliku tasandi jätkuv olulisus, nt institutsioonid; kohalik tööjõud sildamas välisettevõtet ja sihtkohariigi majanduskultuuri jms David Held jt(1999): globaliseerumisdebatt ja ,,koolkonnad" Hyperglobaliseerujadrahvusriigi lõpp, turujõud domineerimas rahvusriikide valitsuste üle, uus globaalne maailmakord, piirideta maailm; Skeptikudpigem rahvusriikide valitsuste võimupiiride ümbermõtestamine; globaliseerumise asemel näeme rahvusvahelistumist ja regionaliseerumist Transformatsionalistidglobaalsed / lokaalsed sidemed ja kultuurivood toimivad mitmesugustes suundades; globaalne maailmakord samaaegselt varasemate mustritega
samas kui inimloomuses on olla seotud konkreetse kohaga kodu, riik, rühm. · Globaliseerumine maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. · Glokaliseerumine globaalsetel protsessidel on kohalik/rahvuslik eripära. · Globaalne sotsiaalne vastutus konfliktid, sotsiaalsed probleemid ning looduslikud nähtused puudutavad kõiki, nende lahendamiseks luuakse valitsustevahelisi ning valitsusteväliseid organisatsioone, tegutsevad vabatahtlikud. Globaliseerumisdebatt pooldajad, kelle arvamuse kohaselt on maailm ,,globaalne küla" ja kelle eesmärgiks on piirideta maailm, vastased, kes arvavad, et see ohustab rahvusriikide suveräänsust, kultuuri. · Riskiühiskonda iseloomustab turvatunde kadumine, toodetud riskide kuhjumine. Riske ei ole võimalik ette näha. Eristatakse toodetud riske, looduslike riske, keskkonnariske. Tteadmised ja tehnoloogiad on samuti riski allikaks. U.Beck globaalne riskiühiskond.