Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem. · Kokkupuude kiirituse või teatud kemikaalidega tööl. · Kiiritus. Tuumatööstuse töötajatel on ajukasvaja tekkimise risk suurem. 11.2 Ajukasvajate sümptomid Ajukasvajate sümptomid sõltuvad kasvaja suurusest, tüübist ja paikmest. Sümptomid võivad tekkida siis, kui kasvaja avaldab mõnele närvile survet või kahjustab teatud ajupiirkonda. Sümptomeid võib põhjustada ka see, kui aju tursub või kolju sisse koguneb
Ataksia lad. keeles ataxia liigutuste kooskõlastushäire. Ataksiat vaadeldakse tavaliselt koos psüühiliste häiretega. Ataksia võib esineda mitmel kujul: statistiline ataksia haigel esinevad tasakaaluhäired tõusmisel (inimene tõuseb toolilt ja kukub); dünaamiline ataksia sel puhul on haigel rikutud liikumise koordinatsioon (inimene tahab laualt võtta pudelit kuid ta haarab käega sellest mööda). Otsmikusagara kasvajad Kõige sagedamini esineb glioome (lad. keeles glioma närvitoendkasvajad) otsmikusagara sisemuses. Varased haiguse sümptomid on kohalikud ühepoolsed peavalud, epilepsiahood, mis tihti algavad pea või silmade järsust pööramisest haigestunud poole vastassuunas. Esineb ka psüühikahäireid, mis väljenduvad näiteks ümbruses orienteerumise halvenemises (haige võib võõrasse keskkonda sattudes kaotada täielikult kohataju). Esineb mõttetut tegutsemist, kohatuid nalju, muidu ebasündsat käitumist
annaabi.ee 
