3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830
Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: ,,Ivan Sussanin", mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. ,,Ivan Sussanin'it" peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks. Selles ooperis on kasutatud palju koori ja kirikukelli. Kuulame: ,,Ivan Sussanin'i" lõpukoori VÕIMAS RÜHM 19
annaabi.ee 
