Organis mis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organis m talitleb. Bakterirakk se evastu eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organis mina v õi meline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: *toitumist ja hinga mist *paljune mist ja teatud keskkonna asustamist *ole ma resistentne välistele faktoritele tänu paindlikule geneetilistele m ehhanis midele, see tähendab ellu jääma äär muslikes tingi mustes. Re e glina on prokarüootse raku ehitus lihtsam, kui eukarüootsel, välja arvatud rakuseina struktuur. Mikroobirakk sisaldab 70 % vett, 26 % makro m olekule ja 4 % väikesi m olekule ja ioone. Ainevahetus on väga kiire, tema pinna ja mahu suhe on oluliselt esi m es e kasuks. Se e v õi maldab mikroobidele parima kontakti toitainetega, mis o makorda kindlustab nende kiire ma paljune mise ja kasvu. Bakterirakk koosneb tsütoplas mast ja m e m braanist.
Pure and Applied Chemistry (IUPAC). Süsteemi põhisei- Tabel 4. Bioloogiliselt tähtsamate ühen- sukohaks on: “igal orgaanilisel ühendil peaks olema ühe- dite iseloomulike rühmade eelisjärjestus ne nimetus”. Nomenklatuuri põhiprintsiibiks on ühendi ja terminoloogia (ees– või järelliitena) põhinimetuse (baasstruktuuri) leidmine. Põhinime- tusena kasutatakse kreeka päritolu “tüvi”-sõna, mis ree- Rühm glina näitab süsinikuaatomite arvu pikimas ahelas. Eesliide Järelliide (grupp) Näiteks, viie süsinikuaatomiga järjestuse nimetamisel ka- R-COOH karboksü- -hape sutatakse tüve pent-. Moodustamaks alkaani põhinime- O tust lisatakse tüvisõnale lõpp -aan: saame pentaan. R C halokarbonüül- alkanoüül
annaabi.ee 
