Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga
SELJAAJU EHITUS Seljaaju on lülisambakanalis paiknev valge silinderjas segmenteeritud närvikoe väät, mis on ümbritsetud õrnkestaga Koosneb kahest sümmeetrilisest poolest ja neid seob omavahel närvikoeline kommissuur, mis jaguneb hall- ja valgekommissuuriks – kommissuuri keskel paikneb ependüümirakkudega voodertatud tsentraalkanal Seljaajus eristatakse tsentraalselt paiknevaid neuronite perikaarüone ja gliiat sisaldavat hallainet, mis oma kujult meenutab H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks
annaabi.ee 
