selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude
Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu
..2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi(retrograadselt). ·Ühest paigast teise kandub nii rakuorganelle kui ka mitmesuguseid aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. GLIIARAKUD 1 neuroni kohta on 10 gliiarakku ja nad moodustavad poole aju mahust. ·KNS-s Astrotsüüdid Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüüm on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- seljaajuvedeliku moodustumisel. On neuraalsete tüvirakkude allikaks. ·PNS-s Schwanni rakud e neurolemmotsüüdid moodustavad perifeersete närvide müeliini GLIIA FUNKTSIOONID ·Toestusfunktsioon ·Troofiline funktsioon
annaabi.ee 
