- Abaluu liikumine sõltub rangluu asetusest ja liikumisest. Sternoklav liigese liikuvus on vastupidine AC liigesest toimuvatele: kui AC liigesest toimub eleveerimine, siis depresseerumine toimub sternoklav liigeses. Rotatsiooni puhul ei kehti- rangluu roteerib kogu pikkuses samas suunas, liigub kaasa et ühtlustada abaluu liikumist: protraktsiooniga ja eleveerumisega ette, taha sunas retraktsiooni ja depresseerumisega. Glenohumeraalliiges - GH liigest eest toestavad ka kapsel, liigese mokad, GH ligamendid , kapsli 3 lisatugevdust: coracohumeraalligament, subscapularise kiud ja pecotralis major- need kasvavad sujuvalt liigesekapslisse sisse.
Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art. humeri = õlaliiges Õlaliiges on tüüpiline keraliiges. Õlaliigest võib vaadelda kui üht liigest, kuid funktsionaalselt on liigeseid 7: 1. Glenohumeraalliiges 2. Suprahumeraal=coracoacromiaal-ruum 3. Acromioclaviculaarliiges 4. Scapulocostaalruum 5. Sternoclavikulaarliiges 6. Costosternaalliiges 7. Costovertebraalliiges Õliigese sidemed ehk ligamendid (liigeskapsel) Õlaliigest ümbritsev kapsel on grupp väga tugevaid ligamente, mis ühendavad õlavarreluu liigesõõnsusega. Vastavad ligamendid on peamised õlaliigese stabiilsuse tagajad. Õlaliigest ümbritsevad ligamendid on: GHL- glenohumeral ligament CCL - coracoclavicular ligament