ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad - lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad - on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel määral ei mõjuta. Poolhüdromorfsed on kõik soostunud mineraalmullad, kus esineb liigniiskust tingituna gleistumisest ja turvastumisest 89. hüdromorfsed mullad - kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm piiri. 90. õhurežiim - mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbiöaskvuse ja õhuvahetusega seotud ahalisi muutusi 91. õhumahutavus - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. 92. Õhuläbilaskvus - mulla võime õhku läbi lasta määrab ühuvahetuse mulla ja tmosfääri vahel. 93
Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniisku korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel. Huumuskihi alumises osas ja vahetult selle all leidub gleistumisest tingitud roostetäppe ja -laike. Kõrgest põhjaveeseisust tingitud lühiaegse liigniiskuse korral ilmnevad gleistumistunnused (täpid ja laigud) mullaprofiili alumises osas. Kollakaid ja sinakashalle laike esineb kõige rohkem kõdunenud taimejuurte ümbruses. Nende muldade huumushorisont ei erine parasniiskete muldade omast. Pikaajaliselt liigniisketel muldadel, kui liigniiskus on põhjustatud pinnaveest, on huumuskiht
annaabi.ee 
