· Gleistumine esineb jahedas ja väga niiskes. Kuna need mullad on väga niisked, siis õhku on seal vähe ja orgaanilise aine lagundamine on pärsitud. Orgaanilist ainet aga välja ei uhuta, sest mulla veetase on nii kõrge, et vesi neis eriti ei liigu. Need mullad on küll toitaineterikkad, aga väga happelised, mis tõttu on taimedel seal raske toitaineid omastada. · Turvastumine rangelt võttes pole tegu mullaprotsessiga. See on sarnane gleistumisega, kuid niiskust on veelgi enam, nii et orgaanilise aine lagundamist seal praktiliselt ei toimu. Tulemuseks on küll toitaineterikas kuid väga liigniiske muld, kus suudavad elada vähesed taimed. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. · Polaaralade vete temperatuur on kogu aeg madal ja kestev jääkate neelab valgust ning takistab vete tsirkulatsiooni. Fütoplanktonil on ainult üks lühiaegne kevadine maksimum. Siiski on elu meres nendel laiustel võrratult
Kelaadid sadenevad välja ja moodustavad selge Bh ja Bf (Bhf) horisondi selles Kui protsess lühiajaline, ajutine g gleistunud muld kohas kus C järsult muutub ja C alumises kihis on aluseid, mis need kelaadid Kui protsess pikaajaline G gleimuld välja sadestavad (llivade all liivsavid, savid) Gleistumisega paralleelselt koguneb vähe muundunud org. aine turvastumine Algab A-hor. vähemuundunud jäänuste kogunemisega AT toorhuumuslik Endla Reintam, 2009 8 kui org
annaabi.ee 
