. Kahkjad leetunud on üle keskmise viljakad, mullad sobivad peamiselt teraviljade kasvatamiseks ja kartul kasvab veidi vähem edukalt Kahkjate leetunud muldade miinusteks on vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus - oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla - aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel Lisaks segab ajuti tekkiv ülavesi mullaharimist ja saagikoristust. Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera ja nisu, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2) Vältida tuleb raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) – kasvatada 130239 perioodiliselt heintaimi mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata
Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti kuivendama, nagu käesoleval põllul on ka tehtud. Kuivendamata põld ei sobi kultuurmaaks, kuna sügiseti ja kevadeti küllastub põld liigveega ja orgaanilise aine muundumine toimub ainult suviti. 3 Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera ja põldheina kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Leetunud mullal (Lk(I)g) viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobib sellele mullale rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Leetunud muldade miinuseks on liigne happesus, vähene produktiivse vee varu,
Ebasoodne veerežiim , ja mulla madal efektiivne viljakus on põhjuseks, mis ei sobi sellised mullad enamiku kultuuride kasvatamiseks. Suure rähasuse tõttu on need mullad piiratud kasutussobivusega. Gleistunud rähkmuldadel saab ilma kuivendamata heintaimi kasvatada. [4][11] Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks, kuid ka rohumaa rajamiseks. Nõrgalt erodeeritud maa-alal võib kasvatada kultuure, aga edukas oleks selle metsatamine. Rähksele gleimullale on parim lahendus metsa rajamine, sest kultuuristamiseks on künnikihis liiga palju rähka. Kuigi Eestis aga mullakaitse seadust pole, on Euroopa Liit liikunud järgmise sammu oluliste mullaga seonduvate probleemide nagu erosiooni, viljaka põllu- ja metsakao vähendamine lahedamiseks. Leetjate muldade puhul peaks tähelepanu pöörama huumuse ja toitainete sisaldusele, seda aitab tasakaalus hoida heintaimedega külvikordi kasutades
annaabi.ee 
