Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul? - Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted? - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerimata liustikusete
- Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi
19 Orgaanilise aine moondumine. Väheneb poorsus, lenduvad H ja O, suureneb C sisaldus, tõuseb kütteväärtus. Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit -> grafiit Eestis ei ole kivisütt! Mereliste vetikate moondumisel tekib kivisöe asemel nafta ja maagaas. Põlevkivi pärineb vetikatest. Põlevkiviõli tootmine on analoogne looduses toimuva nafta tekkega. Maateaduste alused I (16.okt) Liustikud, glatsiaalgeoloogia. Jääaeg on ebanormaalne nähtus maa ajaloos. Järsk langus 2 MAT. Enne seda oli jahenemine Juura-Kriidi ajastu vahel 200MAT (kuid ei esinenud ulatuslikke jääkilpe). Eelmised jääajaperioodid 300-400 MAT. Liustike tüübid: -Mäestikuliustikud. Piiritletud nn voolukanaliga. Saavad alguse suuremast tasapinnalisest piirkonnast, kus jää saab kuhjuda. -Mandriliustikud. Valguvad laiali enda raskusest, mitte mööda nõlva. Jääkihi paksus umbes 3-4 km, sellest paksem kiht pole enam stabiilne
annaabi.ee 
