Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida põletati 1000 kraadi juures. Praegu toodetakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, vormitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess, mille jooksul savist saab katusekivi, võtab aega vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal (muud värvid saadakse glasuurimise teel). [10, p. 84] Savikivist katus, mida ei mõjuta temperatuurimuutused, sobib hästi Eesti kliimasse, kus katusekivil tuleb talve jooksul mitmeid kordi läbi külmuda. Sellist katust on lihtne hooldada, sest pinna tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse ja tuulutavad välja. [10, p. 86] 9
Nädala möödudes panin küünlajala eelpõletuseks ahju. 1 savi ja vee segu, mida kasutatakse detailide ,,kleepimiseks"? 7 Küünlajalg pärast eelpõletust. Küünlajalg pärast glasuurpõletust. Pärast eelpõletust hakkasin küünlajalga glasuurima, valides põhitoonideks sinise ja rohelise ning värvides luige valgeks. Olles lõpetanud glasuurimise, panin küünlajala glasuurpõletuseks ahju. 8 9 3. Küünlajalg ,, Nostalgia" Oma teise küünlajala jaoks võtsin umbes 700 grammi kaaluva savitüki ning eraldasin sellest taas umbes ühe neljandiku detailide tarvis. Kõige pealt otsustasin teha küünlajalale lehekujulise aluse. Selleks rullisin Tüki savi
annaabi.ee 
