tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj. Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a. Vallutasid rootslased selle tagasi. Linnuse hoidmiseks ei olnud jõudu ja Rootsi väeülem ooberst Glasenapp käskis selle õhku lasta. Sellest ajast on linnus varemeis. 1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused. Sakslastele oli rindelõigu hoidmine oluline, sest see võimaldas saksa
Ameerika Abi Administratsioon (American Relief Administration). Vene valgete juhtideks Vabadussõja ajal olid: kindralstaabi kindralmajor Aleksei Vandam (1918. aasta oktoobris ja novembris) polkovnik Heinrich von Neff (novembrist 1918 jaanuarini 1919), polkovnik Anton Dzerozinski (jaanuarist juunini 1919), kindralleitnant Aleksandr Rodzjanko (juunist oktoobrini 1919), jalaväekindral Nikolai Judenits (oktoobris ja novembris 1919) ning kindralleitnant Pjotr (Peter) von Glasenapp (novembrist 1919 jaanuarini 1920). Alates 1919. aasta mai algusest vallutas venelaste korpus suure osa Peterburi ja Pihkva kubermangust. Seejärel alustas pealetungi Punaarmee ja septembris oli Loodearmee valduses veel vaid Oudova (Gdov) ja Jamburgi piirkond. Septembris kavandati uut rünnakut Petrogradile, sest Eesti valitsus otsis kontakte rahu sõlmiseks Nõukogude Venemaaga, mis oleks ohustanud Loodearmee eksistentsi Eestis ja Loode-Venemaal. 28. septembril 1919 ligi
Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks" (2/2011), ,,Harald Nugiseks 90" (3/2011), ,,Villem Ernits 120. Karsket keeletarka meenutades" (3/2011), ,,Rein Sepp kodus ja võõrsil" (3/2011), ,,Rein Sepast" (3/2011). Mälestuslugudes kajastatakse sihipäraselt selliseid Eesti kultuurisolulisi isikuid, kes ei ole
annaabi.ee 
