enamik Eesti vanametallist. Oluline puidutöötleja TKE Grupp läks 2004. aastal pankrotti. 2008. aastal valmis biodiislitehas. See on mõeldud töötama Euroopa turule ja osalt ka Euroopast toodava toorainega nii on Paldiski talle just sobivaim koht. Tehases hakkab töötama 35 inimest. Keila on neist eeslinnadest suurim (üle 9000 elaniku). Seal asub võrdlemisi edukas elektriseadmeid valmistav "Harju Elekter", Keila Terko (Teraviljakombinaat), valgustusseadmeid tootev Glamox, mitmeid arvestatavaid ehitus- ja veondusettevõtteid. Sinna kolis ka "Harju Elektri" konkurent Ensto oma kahe tehasega. Kõik see muudab Keila Eesti olulisimaks elektrotehnika keskuseks Rida välisringi eeslinnu (Raasiku, Aruküla, Lagedi, Kehra) asub piki raudteed Tallinnast idas. Valdav osa nende elanikke käib tööl Tallinnas, kuid neis on ka kohalikke väikeettevõtteid. Viimasel ajal aga pakuvad nad huvi uute vabrikute ning tehaste asukohana, mis Tallinnasse enam ära ei mahu
Tõlkebüroo, Hermanni Reisid. Osal juhtudel piisaks sellest, kui õigusvormitähis tõsta nime järelt selle ette, nt firmas Alder OÜ (korrektne oleks OÜ Alder) või paigutada kirjeldav-seletavate elementide ja nime vahele, nt Heidorek Ehituse OÜ asemel Ehituse OÜ Heidorek. Samas on ärinimede hulgas ka selliseid, mille puhul on sageli võimatu kindlaks teha, millistest komponentidest need koosnevad, nt AS Glamox Harju Elekter, Prisma Prindi Kirjastuse AS. Selliste ärinimede tekkimise vastu aitaksid ärinimede moodustamise juhised. Kui eesti nimesüntaksit eiravate nimede tarvitus edasi sageneb, ei tajutagi neid enam võõrapärastena. Tendents on ilmselt selles suunas, sest näiteks gümnaasiumi õigekeelsusõpikus "Eesti õigekeel" (Kraut jt 2000: 110-118 skeem, millest võib välja lugeda, et liigisõna võib alati paikneda ükskõik
annaabi.ee 
