eesmärku, siis peale kristliku krikiu lõhenemist tekkis lausa konkurents Rooma paavsti ja Konstatinoopoli patriarhi vahel. Bütsants saatis slaavi aladele kaks kreeka munka Kyrillose ja Methodiose, kes jumalasõna levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862
Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6 (jätt) enam ei kasutata. Kõvendusmärk vene keeles lühike u (y). Kasutatud Balkanilt pärit tõlkeid, pole Kreeka keelest vanavene keelde tõlkinud. Maksim Kreeklane Kui kõrge oli vanavene kultuuritase
annaabi.ee 
