Crassus teada alles järgmisel päeval. Mummiuse leegioni põgenikud jõudsid rooma ja seal tekitas sõnum lüüasaamisest suurt paanikat. Siiski saadeti häbistatud põgenikud tagasi laagrisse. Siis hakkasid hukkamõistetud liisku heitma. Iga kümne sõduri hulgast üks, kes oli saanud liisu, anti liktorite kätte. Liktorid peksid teda algul vitstega ja raiusid siis pea maha. Nende vaprate hulgas kutsus välja kõige rohkem kaastunnet üks kahekümneaastane Aemilius Glabrio nimeline noormees. Lahingus oli ta gladiaatoritele vapralt vastu astunud ja isega haavata saanud. Ta ei põgenenud vaid oli kaasa haaratud põgenejate poolt. Kuid ikka langes tema peale halastamatu liisk ja ta pidi surema. Siiski tehti tema karistus lihtsamaks. Vitsad jäeti välja, temalt raiuti lihtsalt pea maha. Isegi Crassusel olid pisarad silmis, kui noormees tapeti. Pärast seda kui tapetud olid maetud, lahkus Crassus oma sõjaväega spartacuse vastu.
XX peatükk Lahingust Garganuse mäe juures kuni Crixuse matuseni Ratsaluure teatas traaklasele, et Crassuse sõjaväe põhimine osa oli ületanud jõe. Aulus Mummiuse lüüasaamisest sai Crassus teada alles järgmise päeva õhtul. Hukkamõistetud hakkasid liisku heitma. Iga kümne sõduri hulgast üks, kes oli saanud liisu, anti liktorite kätte, kes neid alguses peksid ning pärast pea maha raiusid. Kümnenda liisu sai ka Aemilius Glabrio, kes ei põgenenud tahtlikult, vaid teda haarati kaasa. Ta oli alles noor ning astus gladiaatoritele tublisti vastu. Viieteistkümne päevaga jõudis preetor gladiaatorile lähemale, detsimatsioon avaldas tugevat mõju aja suhtes. Kontubernaal äratas vaiksel öötunnil Crassuse, kes magas oma telgis. Ta teatas gladiaatori tulekust, kes oli ütelnud, et peab preetoriga tähtsate asja üle läbi rääkima. See oli Eutybis, kes tuli, et reeta oma relvakaaslased.
annaabi.ee 
