Leninakan Tartu 1978." Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dzivanjan. Hatsatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836. Gjumri(endise Leninakani) linna elanikud kinkisid H. Abovjani 130.surma-aastapäevaks Tartule selle monumendi. Neljandaks aga valisin Tartu Vabadussamba. On mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelaste auks, aastatel 1918-1920. Sammas avati 17. Septembril 1933. Kuju modelleeris
Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2066 tuhat inimest ja maaelanikke 1157,7 tuhat inimest. Suuremad linnad: · Jerevan (1 307 800 elanikku) · Vanadzor (146 700) · Gjumri (125 400) · Vagharsapat (62 200) · Hrazdan (61 300) · Abovjan (59 300) · Armavir (46 000) · Kapan (43 900) Majandus Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal.
annaabi.ee 
