Electro-fishing equipment is used for collecting different fish species and recording their relative abundances, and making cursory determinations of their health based on external observations. Collecting and recording fish data reveals what species are surviving and inhabiting a particular stream system and to what extent the aquatic ecosystem is maintaining that population. Depending on the type of stream visited and the field chemistry and habitat measurements taken, biologists have certain expectations of what type of species they should expect to find. When this ends up not being the case, as where warm water pollutant tolerant species are found in what would be considered cold water species habitat, then the biologists look closer into possible causes for the ecological imbalance. When combined with water chemistry, habitat, and stream invertebrate information, a clear picture of the ecological system is brought in to focus fr...
KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas.
1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa
annaabi.ee 
