v¨ a¨artuseks (absoluutseks miinimumiks) l~oigul [a, b]. Funktsiooni suurima v¨a¨artuse kohal on funktsiooni graafikul k~orgeim punkt ja funktsiooni v¨ahima v¨a¨artuse kohal on funktsiooni graafikul madalaim punkt. Funktsiooni absoluutseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funkt- siooni absoluutseteks ekstreemumiteks. Loetleme kolm l~oigul pidevate funktsioonide olulist omadust. Seejuures omadused 1 ja 2 anname t~oestusteta. Esitame vaid nende omaduste u¨ldisi sel- gitusi ja toome illustreerivaid n¨aiteid. Omadus 1. L~ oigul pidev funktsioon saavutab oma suurima ja v¨ ahima v¨ a¨artuse sellel l~ oigul. Seda omadust v~oib selgitada j¨argmiselt. Kui funktsioon f (x) on pidev l~oigul [a, b], siis on selle funktsiooni graafik antud l~oigu kohal pidev joon. Taolisel pide-
v¨ a¨artuseks (absoluutseks miinimumiks) l~oigul [a, b]. Funktsiooni suurima v¨a¨artuse kohal on funktsiooni graafikul k~orgeim punkt ja funktsiooni v¨ahima v¨a¨artuse kohal on funktsiooni graafikul madalaim punkt. Funktsiooni absoluutseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funkt- siooni absoluutseteks ekstreemumiteks. Loetleme kolm l~oigul pidevate funktsioonide olulist omadust. Seejuures omadused 1 ja 2 anname t~oestusteta. Esitame vaid nende omaduste u¨ldisi sel- gitusi ja toome illustreerivaid n¨aiteid. Omadus 1. L~ oigul pidev funktsioon saavutab oma suurima ja v¨ ahima v¨ a¨artuse sellel l~ oigul. Seda omadust v~oib selgitada j¨argmiselt. Kui funktsioon f (x) on pidev l~oigul [a, b], siis on selle funktsiooni graafik antud l~oigu kohal pidev joon. Taolisel pide-
annaabi.ee 
