ning rahulikult elada, kartmata, et keegi kipub tema elu kallale v�i k�itub m�nda muud moodi ebainimlikult. Suurep�raselt kirjeldab turvatunde puudumist �ks hiljuti loetud artikkel, mis r��gib N�ukogude Liidu v�gede hirmutegudest Ida-Preisimaal 20. sajandi keskpaiku. Punaarmee saabudes oli kohalikel kaks valikut: kas lahkuda kodust ning �ritada p�geneda Saksamaale v�i j��da kodumaale ning taluda pommitamist, m�rvu, r��vimist ning v�gistamist. Meelde j�i �tlus �Kes on neitsi, saab naiseks.� Just selliste koleduste p�rast otsustas suur osa ida-preislastest j��davalt p�geneda. H�vines kultuur, ajalugu ning inimeste uhkus. See on vaid �ks n�ide. Enamik s�dasid m�jutavad inimesi sedasi. Ehk siis s�jad purustavad inimeste turvalisustunde, sunnivad neid kodust lahkuma ning l�bi elama kohutavaid elamusi, mis kindlasti j�tavad s�gava j�lje inimese ellu - muudavad inimest.
· Vägistaja iseloomujooned psühhoanalüüsi seisukohast lähtuvalt: kastreerimiskompleks, Oidipuse kompleks, anaalne fikseeritus, emotsionaalsed häired, sadismijooned, mis viivad agressioonini, hirm autoriteetide ees. Väidab, et vägistajate vanemate seas olid domineerivad just emad, kes ei kiitnud heaks enda kui naise rolli · Vägistajad on arad, mitte kedagi usaldavad, sotsiaalselt kohanematud ning sadistlike omadustega · Vägistamist soodustavateks isiksuslikeks teguriteks on alkoholism, sadism, huligaansus, psühhoemotsionaalne lodevus; 58% vägistajatest on kuriteo sooritamise ajal purjus · Grupivägistajad on suhteliselt noored mehed, neil on madal haridustase ja madal seksuaalkultuuri tase, nende suguelu on korratu, nad ei püsi kaua ühel tööl ning tarvitavad sageli alkoholi · 78% vägistajatest olid alla 30 aasta vanad, 60% olid algharidusega, 59% olid
annaabi.ee 
