Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Keskmine temperatuur on 16°.
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on
Muusika 10 Sport 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud matejal 12 Sissejuhatus Etioopia on merepiirita riik Aafriga idaosas. Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse,
2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m