võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab
Selle käigus loodi erinevad õppekomplektid. Geoinformaatika valikkursuses osalenu saab ülevaate geoinformaatika (GI) valdkonna põhimõistetest ja geoinfosüsteemide (GIS) rakendustest. Õpilane oskab leida erinevaid ruumiandmeid ning anda hinnang nende kvaliteedile, lõimida ruumiga seotud andmeid maailma ja Eesti kohta ning mõistab ja väärtustab GISi vajalikkust ja tõhusust ruumi haldamises ning planeerimisees. See arendab õpilase graafilist, matemaatilist ja ruumilist mõtlemist. GISiga seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid kordinaatsüsteeme ja projektsioone. Kursuse eelduseks on õppeasutuses arvutiklassi, GI tarkvara ning interneti olemasolu. Tartu Ülikooli Teaduskool pakub 11. või 12. klassi õpilastele geoinformaatika valikkursust. Õppetöö toimub Moodle e-õppe keskkonnas. Kursus annab esmased teadmised ja oskused geoinfosüsteemide (GIS) ja asukoha määramise süsteemi (GPS) kasutamiseks. Ülevaate GIS
10. Rastri saamisvõimalused • Fotod: aerofoto, kosmosefoto • Kaartide skaneerimine • Raster piltide / kaartide ühendamine GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM GIS Erinevus kartograafia ja GIS vahel on: kartograafia ülesandeks on Maa reaalsusmudeli võimalikult täpne esitamine. GIS’i eesmärk on ruumisuhete analüüsimine. GIS on välja kasvanud digitaalkartograafiast. GIS'i arenguga on laienenud tema kasutusalad Peamised päringute liigid, mida GISiga tehakse, on: • asukohapäringud Mis asub asukohas ...? • otsingupäringud Kus asub objekt ...? • trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? • teekonnapäringud Milline on parim tee ...? • klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS sai alguse 1960. aastal, kui leiti, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse
väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii andmetöötluse täpsusnõudeid kui esituse ülevaatlikkust. Loeng 6 Päringud ehk mida GISiga teha saab · Päringute liigitamine o Lähenemisnurga järgi asukohast lähtuvad; - atribuudiväärtustest lähtuvad o Kasutuseesmärgis järgi andmehaldus; - valimi moodustamine; - andmekaeve; - kombinatoorika; - indeksite genereerimine; - esitusele suunatud. o Keerukusest lähtuv lihtsad; - keerulised; -komplekspäringud o Geomeetrilistest primitiividest lähtuv punkt; - joon; - pind; - kompleks
eraldiste loomise, reguleerimise, kultuurilisteks ja toetavateks teenusteks. Oluliste ÖTde valik baseerus kohaliku kogukonna vajadustel(joonis 1). Iga CORINE elupaiga suutlikkust toota kindlat ÖTd hinnati skaalal, kus 0=madal, 1=keskmine ja 2=suure võimsusega. Selle ÖT maatriksi tulemused(sealhulgas kõigi alamklasside hinnangud) summeeriti vastavalt eelpool snimetatud nelja ÖT klassi ning ÖTdel põhinevad levikukaardid, mis põhinesid nendel keskmistel väärtustel, toodeti GISiga. Kalkuleeriti nii-nimetatud elupaikade väärtused, näitamaks iga CORINE elupaiga võimekust toota kindlat ÖTd Lapimaa metsa taimestikualal. Lisaks arvutati pindalapõhiselt ÖT võimekuse indeksid iga põhjapõdra karjatamise piirkonna kohta, ning ka kogu uurimispiirkonna kohta. Arvutamiseks kasutati järgnevat valemit: X HABITAT tähistab elupaikade väärtust A HABITAT tähistab CORINE klassi ala regioonis A TOTAL tähistab vaatluse all olevat piirkonda
annaabi.ee 
