Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele isikule kuuluvat kinnisvara käsutada ega seda kuidagi koormata.
MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%) Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT
Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läänes 2 korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäevadel. Pööripäevad on päevad, mil öö ja päeva pikkused vahetuvad või muutuvad ühepikkusteks. Kevadine pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad pikenemist, ööd lühenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. Sügisene pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad lühenemist, ööd pikenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. 5
annaabi.ee 
