1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu. Seal oli kaks olulist poliitilist jõudu: manarhia pooldaja ja kuningavõimu kukutaja ehk jakobiinid. Oli ka Poliitiliselt otsustamatuid soo. 1791 juunis kuningapere põgenemiskatse. Vabariigu välja kuulutamine 1792 lgavad Pariisis uued rahutused, mille tulemusena kuninga perekond vangistati. 22 september1792 kuulutati välja Prantsusmaa Vabariik. Rahvuskonvendis olid algu juhtpositsioonil zirondiinid / Girondi maakonna järgi /, kes olid suurmaaomanikud ja leidsid, et peale vabariigi väljakuulutamist on revolutsioon lõppenud. Kuidas jõudis Napoleon võimule? Napoleon Bonaparte kogu populaarsust, kui ta 1795. aastal surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse, mis oli suunatud direktooriumi vastu. 1799 aastal sai temast Pariisi Gransoi ülem. Sellest talle aga ei piisanud ja ta hakkas ette valmistamakoos lähimate kaaslastega riigipööret 1799 aastal.
Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end
annaabi.ee 
