muuhulgas ,,Gobsecki", millest sai esimene teos hiiglaslikus ,,Inimlikus komöödias" ja mis tegi autori hoobilt kuulsaks). Aastal 1831 ilmus ,,Sagräännahk", kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. See periood on Balzaci elus pillav dändiperiood kõige juurdekuuluvaga kuni livrees teenrite ja isikliku ooperiloozini välja. 1836. aastal, kui ,,Isa Goriot" oli alles uudisteos, kirjutas Delphine de Girardin romaani ,,Hr de Balzaci jalutuskepp". Selles teoses on Balzaci kujutatud imelise, nähtamatuks tegeva võlukepi omanikuga. Nähtamatuna pääseb Balzac kõikjale, võib ise kõike näha ja kõigest jutustada. Hiljuti, 2000. aastal, ilmus Prantsusmaal Dai Sijie romaan ,,Balzac ja väike hiina 5 õmblejanna", mis sai suure menu osaliseks. Selles romaanis jutustatakse 1970. aastate
nagu toimus Inglismaal. Tõsi küll, ka Prantsusmaal pöörduti eemale suureskaalalisest kujundusest ning hakati looma parke, kus saaks nautida sentimentaalseid lõbusid. Ent Versailles oli ikkagi olemas, seda ei hävitatud mingil juhul. Prantslased piirdusid muutustega väikesel määral - Väikese Trianoni park (Little Trianon) sai põhiliseks paigaks, kus daamid oma tualette näitamas käisid. Versailles uinus hiiglase unne. Ermenonville (1766-). Selle mõisa omanik Marquis de Girardin oli suur Rousseau austaja ning püüdis rajada parki filosoofi põhimõtete järgi. Romantiline maastikupark, kus ei puudunud vulisevad ojad, sammaldunud pingid, allikas, mille kohale kummarduvad puud ja milles suplevad nümfid, väike järv, milles peegeldub kuu, monument kõrgete paplite all, väike tempel tammede all, eremiidikoobas sammaldunud kaljurünkade all, küngas, kust vaadelda päikeseloojangut jne. Suure metsa taga asus "kõrb", kanarbikuga kaetud suur ja lage nõmm.
annaabi.ee 
