kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets) Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Näiteks jõulutäht on Madeiral kasvanud rohkem kui inimkõrgusteks põõsasteks. Saarel võib näha ka meetritekõrgusi sõnajalapuid, asaleasid ja karikakraid. Need ei ole
Idülliline Madeira saar, mis on oma staatuselt teatava iseseisvusega Portugali autonoomne regioon, paikneb Aafrika läänerannikust umbes 550 km kaugusel. Madeira sai autonoomia pärast 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni, millega Portugalis kaotati Salazari diktatuur. Saarestik koosneb kahest suuremast saarest Madeira (828 km², 255 000 el) ja Porto Santo (42 km², 5000 el) ning asustamata saaregruppidest Desertas ja Selvagens. Pealinnast Funchalist (101 000 el) lääne pool Cabo Giraos asub kõrguselt teisel kohal olev kalju maailmas. Nii nagu mandril räägitakse ka saarel portugali keelt. Turismipiirkondades on kasutusel ka inglise ja saksa keel. Saare kliima on väga pehme: keskmine temperatuur suvel 21 °C ja talvel 16 °C, ning meri pidevalt soe Golfi hoovuse tõttu: suvel 22 °C ja talvel 17 °C. Talvel sajab kuus-seitse päeva kuus, kuid päris päikeseta päevi on harva. Vulkaanilise tekkega saared on tegelikult meresügavikust algavate mägede tipud
annaabi.ee 
