Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis
Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on
Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. Klassitsismiajastul (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19
annaabi.ee 
