Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna efektiivsele funktsioneerimisele, inimesed paigutatakse neile sobivatele töökohtadele. Konfliktiteooria (Collins, Bowles, Gintis) Hairdussüsteem on selleks et domineerivam klass saaks edasi domineerida. Varjatud teema töölisklassi nortele sisendataks ekuulekust, keskklassi noortele iseseisvust. Haridussüsteem toodab ebavõrdsust. Kõrghariduse ülepakkuine kõrgharidustega inimestel pole enam suurt eelist Hariduse tulemuslikkuse kasv hariduse pos mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud SOTSIAALSED NORMID JA DEVIANTSUS Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine
Miks? Funktsionalistlik teooria e. inimkapitali teooria (Gary Becker, Talcott Parsons) omandatud haridus näitab inimese oskusi ja teadmisi, st. temas sisalduvat inimkapitali. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi. Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused. Hariduse juures pole tähtis mitte teadmised, vaid koolitunnistus. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töö ja kõrgema sissetuleku, kuna tööandjad eelistavad neid (produktiivsusega mitteseotud põhjustel). Varjatud õppekava (hidden curriculum) see mida õpetajad õpilastele õpetavad korraliku käitumise kohta, aga mida pole ametlikus õppeprogrammis kirjas
annaabi.ee 
