on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom tulenebürginimese mõtlemisest. Mütoloogilised olendid on müütides esinevad olendid. Niisiis need olendid, keda arvates olemas olevat/loodeti olemas olevat, aga ei usutud neisse eriti. Mütoloogia lihtsalt nendib, et olevat olnud... Raamatust ,,Antiikmütoloogia ja kultuur" leidsin järgmisi mütoloogilisi lugusid maailma loomisest. 9 Keldi mütoloogias peetakse maailma loojaks Ilmaisa, kes tohutu tühjuse kuristiku- Ginnungagapi- eluga täitis ja ilmapuul Yggdrasillil- kõiki üheksat maailma ühendaval saarel aitas end jumalatel ja jumalate lastel sisse seada või näiteks Hiina müüdid esimesest elusolendist Pangust, kes sündis tühja ja pimedasse kaosesse nagu maailmaruum enne olevat olnud. Pangu magas munas, kasvas selles hiiglaseks, munakoor purunes ning selle kergematest osadest sai taevas , raskematest maa. Pangu pidas oma ülesandeks taevast ja maad lahus hoida ja kasvas selle vahe täis
/ -Vanem Edda Maailm kasvas müütide väitel välja hiigelsuurest kuristikust Ginnungagapist ehk haigutavast tühjusest. Alguses ei olnud universumis midagi peale kahe äärmuse. Lõunakaares oli tohutu, talumatu kuumus, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhja poole jäi tappev, jäine külmus, millest sai pärastpoole surnute maa. Hvergelmeri nimelisest vulkaanilisest katlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma veed Ginnungagapi. Need külmusid selle mõõtmatutes sügavikes jääks ja täitsid tasapisi vägeva lõhandiku. Jää sai kerkides kokku teisal valitseva lõõsaga ja sellest kohtumisest sündinud niiskus moondus kuidagiviisi saviks. Lõpuks tuli savisse elu, millest moodustusid esimesed olendid esimene härmahiiglane Ymir ja lehm Audhumla. Lehm lakkus soolast jääd ning sulatas üles veel mõned olendid, ka esimese jumala Buri. Buri ja hiiglane said Bori vanemateks, kes oli Odini ja tema kahe venna
annaabi.ee 
