Rõngas jalal puudub. Viljakehad vähelihakad, haprad. Kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eosedinamüloidsed. Eestis 6 liiki (Hanso jt. 2000). 1.1.1 Rõngata Kärbseseen Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kõige sagedamini tugevalt rihvelja kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var.vaginata) ja kollakaspruun teisend (var.badia Gillet). Rõngata kärbseseene valge teisend on välimuselt sarnane surmavalt mürgise valge kärbseseenega (A. virosa); viimase rõngas võibebemeteks lagunemise tõttu vanematel viljakehadel tihti puududa ja siis on eraldustunnuseks vaidkübaraserva iseloom - rõngata kärbseseene valgel teisendil on see tugevalt rihveljas, valgel kärbseseenel agaabsoluutselt sile. Rõngata kärbseseene valget teisendit ei soovita
1 7 4 «Mis sa ütled! ... See on ju seesama jõle loom,» ütles 297 Falourdeli-eit, «ma tunnen nad mõlemad väga hästi ära!» Jacques Charmolue võttis nüüd sõna. «Kui soovite, mu härrad, siis asume kitse ülekuulamisele. » See oligi teine süüalune. Tol ajal oli väga lihtne asi pidada nõiaprotsessi looma vastu. Prevotee arvete hulgas aastast 1466 leidub muude asjade hulgas huvitav üksikasjalik kulude loetelu Gillet-Soularfi ja tema emise asjus, kes «mõlemad nende süü pärast Corbeil's hukati». Kõik on selles arves olemas, kulud haua kaevamise eest, kuhu emis maeti, viissada haokubu Morsanfi sadamast, kolm mõõtu viina ja leib, see kaebealuse viimane eine, mida ka timukas temaga vennalikult jagas, isegi emise üheteistkümnepäevase hoidmise ja toitmise kulud, kaheksa Pariisi teenarit päevas. Mõnikord mindi kohtumõistmises veel kaugemale.