sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus
a. lastel ajutrauma korral 22% võib 1. sotsiaalne suhtlemine. esineda status epilepticus 2. kommunikatsioon/mäng/suhete loomine. 1.n.pärast traumat krambid -viitab epilepsia tekkeriskile, mitu aastat hiljem >2.a.-risk väike 3. piiratud huvid ja käitumismustrid (korduvad) • Põhjus 63.6% kukkumised Gillbergi seisukoht: 1 ja 2 pole eristada vaja oluline: ei teki tähelepanu jaotamist enda ja teiste/ka objektide vahel (N 6-9.k.) Ajutrauma • KF taastumisele prognoos parem 6-9. Kuud pärast traumat (→2-3.a.) Aspergeri sdr. • Üldine IQ taastub kiiremini kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks Põhjused?
annaabi.ee 
