institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815
tunnistab Julien kõik üles ja palun endale surmanuhtlus määrata. Giljotiin pidavat saabuma mõne aja pärast, vahepeal on kõigil aega teda külastada ja ka tal endal asju selgeks mõelda. Lõpuks ei tahagi noormees kohtuotsuse muutmist: ta lepib oma saatusega. Teda külastab pidevalt Mathilde, kes armastab meest seda enam romantik nagu ta on. . nüüd on juba kergem Julieni samastada kunagi 16. sajandil armastuse pärast giljotineeritud de la Mole perekonna liikme Boniface de la Molega. Julien aga, imekombel, ei tunne ta vastu enam mitte kui midagi. Julieni külastavad ta isa, kes tahab temalt saada raha tema kasvatamise eest, küree (see on pettunud), ka proua de Rénal, kes sügavalt kahetseb oma kirja ega hooli enam põrmugi oma mehe käskudest (too pole enam linnapea), tekitab loa Julieni iga päev kaks korda külastada ja teeb Mathilde' armukadedusest hulluks (too ei tähenda
ja lugema. Igas departemangu keskuses pidi olema keskkool.1795.a. asutati ka õpetajaid ettevalmistav kõrgkool – École Normale Supérieure. Inseneride ettevalmistamiseks loodi École Polytechnique. Térésa Cabarrusist sai riigi esimene daam madame Tallien, hüüdnimega NOTRE-DAME DE THERMIDOR. Ka tema mehe sõber Barras [s] leidis endale sõbratari – noore lese Joséphine de Beauharnais36 [žoze´fiin dö boar´nee] – giljotineeritud žirondiini abikaasa, kellel oli kaks last. Mõlemad daamid, head sõbratarid, suunasid uut rõivamoodi, mida iseloomustavad õhulised kreekapärased kleidid taljekohaga rinna all, suur dekoltee, paljastatud käsivarred ja jalalabad. Proua Tallieni moeuuendustest on siiani säilinud varbaküünte värvimine (ta kandis ka varvastel briljantsõrmuseid). Hakati taas käima teatris ja ballidel. Elu läks lõbusamaks. Peagi anti ka
annaabi.ee 
