transpordil ja vahepealsel ladustamisel. Täiendavateks eeltöötlemise meetoditeks on purustamine ja pressimine, mida rakendatakse sõltuvalt jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või lõppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. (haamerveski joonis!!) Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. (sama joonis) Joonis: Haamerveski skeem Sorteerimisjaamades saab eeltoodud eeltöötlemise tehnoloogiaid omavahel kombineerida, mis võimaldab jäätmevoost automatiseeritult eraldada metallid, klaasi, poleva fraktsiooni, jms. Kõige parem näide sellisest liinist on taaskord haamerveski. 15. Jäätmete lõppkäitlemise viisid
Lihtsa värvusseparaatori skeem on toodud joonisel Täiendavateks eeltöötlemise meetoditeks on purustamine ja pressimine, mida rakendatakse sõltuvalt jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. Sorteerimisjaamades saab eeltoodud eeltöötlemise tehnoloogiaid omavahel kombineerida, mis võimaldab jäätmevoost automatiseeritult eraldada metallid, klaasi, põleva fraktsiooni, jms. 18