Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma. See läks neil läbi ning zirodiinid
eemaldati. Jakobiinid said aga poliitilse elu juhtideks. Keerulistes poliitilistes oludes koostati uus põhiseadus, millega Prantsusmaast pidi saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsioon vajas päästmist. Päästmine seisnes kehtestatud diktatuuris, millega seoses hukati üks populaarsemaid revolutsiooni juhte Jean Paul Marat. Uueks juhiks sai Robespierre. Algas poliiti- liste vastaste hukkamine. Kõik, kes julgesid revolutsiooni vastu olla hukati enamasti giljontiini läbi. Enamik 40 tuhandest ohvrist kuulusid lohtrahva hulka. Isegi endine kuninganna Marie Antoinette hukati. Giljotiini alla saadeti Danton, kelle suust kõlasid sõnad "Robespierre, sa tuled mulle järele! ", tekitasid Rahvuskonvendis aktiivse vastasseisu Robespierre vastu. Rahvale tundus, et jakobiinide valitsemine ei ole neile kergendust toonud. Seepärast arreteeriti ja hukati kiirelt nii Robespierre ja tema lähim toetajaskond. Diktatuur hävis palju kiiremini kui see tekkis.
annaabi.ee 
