Võitluse tulemusena hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 sai haavata. See ärritas märatsevaid usuvõitlejaid, nad loopisid pühapilte ning ründasid krutsifikse mõõkade ja odadega. Kristuse ja 12 apostli kujudega kaunistatud baptisteerium peksti puruks ja altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.) 1526 toimus pildirüüste Pärnus. 15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse
raesekretär, apteeker, suurtükimeister, arst ja väepealik. Raeteenrid (4-6): tõlgid, sadamavaht, raekojavaht. Tasustatud lepingulised töötajad: müürseppmeister, puusepp, kokk, sepp ja pillimehed. Madalaim rae teenistujate kiht: käskjalad, koplivaht, tellisemeister, kelamees, turufoogt (korrapidaja), noorem puusepp, noorem kokk. Igal rael oli oma bürgermeister, foogt ja arvehärra. Gildide ja tsunftide sotsiaalne hierarhia- Gildi eesotsas seisis oldermann - valitud gildivendade hulgast, kellel staazi üle 10 aastat. Oldermann kutsus kokku koosolekuid, pidas pidusöömingutel kõnesid, esindas gildi linnakogukonna nõupidamistel. Tema käes olid hoiul gildi skraa, pitsat, arveraamatud ja sularaha, samuti hõbepeekrid. Tal oli kaks abilist, keda nimetati kaasistujateks, kes aitasid kontrollida gildi arvepidamist ja esitasid aruande. Oldermanni ametiaja pikkuseks oli tavaliselt 3 aastat, kaasistujal 2 aastat. Tallinna Mustpeade ühendusel oldermann
annaabi.ee 
