asjad, nii et ta enese eest joominguil suudab maksta, võib ta jälle neist oma maksu eest osa võtta. 13. Keegi ei tohi üle kahe külalise kutsuda ega kellelegi teisele külalisraha anda, et oma ( üle kahe ) kutsutud külalise eest maksta. Toimib keegi selle vastu, maksab ta ½ veeringut trahvi. 14. Jätab keegi õhtul oma külalise eest maksmata, peab ta järgmisel päeval maksma külalisraha kahekordselt. 15. Gilditoas võivad raha eest juua ainult meie gildi vennad. 16. Keegi gildi vendadest ei tohi gildituppa ehk eeskotta ilmuda mõõgaga või seda lasta oma sulasel järele tuua; trahvi selle eest ½ veeringut. Teeb seda külaline, peab tema peremees ( kutsuja ) selle eest samuti maksma ½ veeringut. 17. Gilditoas on iga joomingu ajal viskemäng keelatud. Kes seda mängivad, maksavad trahvi kolm marka, ega jäeta sellest pennigi maha. 18
mõttes neutraalsel pinnal. Maapäeva kutsusid kokku nii Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi eri kodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: vaimulikud isandad, ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel
nõude sõja ja rahu küsimsue. Maapäeva kokkukutsumine, korraldus, toimumispaigad- Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi erikodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: 1) vaimulikud, 2) isandad, 3) ordukäsknikud, 4) aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõne suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal:
annaabi.ee 
