eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna. Püstitati renessanslike raekodasid, gildihooneid, haiglaid ja vaekodasid. Kõige ilmekamalt kirjeldab ajastut vast Tallinna vanalinn, kus hooned on pikad ja kitsad ning tihedalt üksteise vastu nagu nt ,,Kolm õde" Pikal tänaval. Eestile kindlasti üks iseloomulikemaid elamutüüpe on rehielamu, mis kuulub oma olemuselt samuti sellesse ajastusse. [15] Joonis 2.2Väinjärve mõis 7 BAROKK Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi
Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525). Arvukalt oli Saksamaal kloostrikomplekse, nende hulgast paistsid eriti silma tsistertslaste Maulbronni (13.saj.) ja Bebenhauseni (13.saj.) kloostrid. Profaanarhitektuur hõlmas linnakindlustusi, raekodasid, tsunfti- ja gildihooneid, elumaju. Kindluslossidest on esinduslikumais Rüütliordule kuulunud Malbork (1280-1382) Mägikindlustest tuntakse kõige enam Burg Elz´I (13.-16.saj., mille arvukad tornid otsekui kasvavad üksteisest välja, moodustades mägedega kokkusulava maalilise terviku. Palju ehitati linnakindlustusi ,iga linna kaitsetornide hulgas kuulus tähtis koht väravatornidele Arhitektuurselt lahenduselt on huvitavamad Rostocki Kröpelini torn oma nõelja tornikiivriga (15.saj
annaabi.ee 
