Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gikaudu" - 3 õppematerjali

Määratud integraal
18
pdf

Määratud integraal

abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum- ma iseloomustab k~overtrapetsi pindala seda t¨apsemalt, mida suurem on n, st mida suuremaks hulgaks osal~oikudeks on jagatud l~oik [a; b]. K~overtrapetsi pindala on aga m¨a¨aratud integraali geomeetriliseks t¨ahenduseks. Seega on m¨a¨aratud integraal ligikaudu v~ordne trapetsite P QRS pindalade summaga, st b y0 + y1 y1 + y2 yn-1 + yn

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
179 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

Elamisruum 14 15 16 kWh/m3 , a Mõnedes maades on kasutusel maksimaalkoormuse määramiseks Velanderi valem: Pm = k1W + k 2 W (1.2) Kordajad k 1 ja k 2 sõltuvad suuresti kohalikest oludest ja tarbija iseloomust. Vastavad väärtused antakse käsiraamatutes. Rootsi kogemustel võiks väga li- gikaudu võtta, sõltumata tarbija iseloomust, tegurite keskmisteks väärtusteks k 1 = 0,00026 ja k 2 = 0,00221. Lisaks tarbijate koormusele tuleb arvestada võrgus ka alajaamade omatarvet ja võimsus- ning energiakadu. Vastavaid suurusi võib ligikaudselt prognoosida või võtta väga orienteerivad väärtused käsiraamatust. Näiteks võiks meie olu- des võtta väga orienteerivalt alajaama aastase omatarbeenergia ja omatarbe maksimaalkoormuse vastavalt tabelile 1.2. Tabel 1.2. Alajaamade omatarve

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist
Lembit Pallase materjalid
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum- ma iseloomustab k~overtrapetsi pindala seda t¨apsemalt, mida suurem on n, st mida suuremaks hulgaks osal~oikudeks on jagatud l~oik [a; b]. K~overtrapetsi pindala on aga m¨a¨aratud integraali geomeetriliseks t¨ahenduseks. Seega on m¨a¨aratud integraal ligikaudu v~ordne trapetsite P QRS pindalade summaga, st b y0 + y1 y1 + y2 yn-1 + yn

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
813 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun