Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades. Ethernet töötab OSI mudeli madalatel kihtidel. Ta vüeti kasutusse 80'tel selleks et asendada selliseid tehnoloogiaid ja standardeid nagu Token-Ring, FDDI ja ARCNET Etherneti alla võib ka lugeda sellised asjad nagu FastEthernet, GigE ja 10 Gigabit Ethernet. Fast Ethernet on siis tegelikult kogum erinevatest Etherneti standarditest kiirusel 100Mbit/s. Ta on Kiire Ethernet. Gigabit Ethernet ja 10 Gigabit Ethernet on siis vastavalt 1Gbit/s kiirusega ja 10Gbit/s kiirusega. Ethernet ise on nüüdseks välja surnud standard ja kasutatakse enamjaolt FastEthernet ja Giga Ethernet võrgus veaotsinguks kui tegemist on vaskmeedial baseeruva võrguga. Optika Võrkudes teda ei kasutata üldse.
Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T) See Etherneti standard on loodud võrkudele, kus on vaja suuremat sidekiirust, kui seda suudab pakkuda Etherneti standard (10 Mb/s). 100Base-T väljaarendajaks on Grand Junction Networks. 1000BASE-T - IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. 1000BASE-TX - Standardiga TIA/EIA-854 defineeritud 1000BASE-TX kujutab endast 1000BASE-T versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Valguskaablid On olemas ühe soonega kaabel
kategooria kaablis on 4 juhtme paari ning selle tõttu toetab kahte 100BASE-TX ühendust). Nagu 10BASE-T kaablis, on õiged paarid oranzid ja rohelised paarid (tavaliselt teine ja kolmas paar) TIA/EIA-568-B standardis (Telekommunikatsiooni Tööstuse Ühingu standard) T568A või T568B. Need paarid kasutavad kontakte 1, 2, 3 ja 6. 1000BASE-T IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. 1000BASE-TX Standardiga TIA/EIA-854 defineeritud 1000BASE-TX kujutab endast 1000BASE-T versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Kuna elektroonika
mida kasutatakse enamasti võrgumagistraalides. Esimene gigabitt- Etherneti IEEE standard 802.3z (1997) defineerib optilise multimoodkiu kasutamise ning kirjeldab täisdupleksedastust kommutaatorist lõppjaamani või teise kommutaatorini ja pooldupleksedastust CSMA/CD abil ühiskasutusega keskkonnas. IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. Maksimaalne sõlmedevaheline kaugus sellistes võrkudes sõltuvalt transiiveri tüübist ja kasutatavast kaablist 802.1Q: IEEE 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalsete kohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust 1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti
5-E ?H 4 ; +e;H;Ei€,bH: i e o o -o:- 0.,'3 :nic: -:fie s1E;E ni t EN sr€58 zE F- $- i!qjl-lgqzE =-g:p;s!EH.e E '-E# :E E :gigE,? EiEs;iiPE! .: . c.9 d !$; €i; ) ajtgEg *:Z e::' g=[E;E 2EI=E?tFlr HgZ?=.==t= ;EE i=E=E'='s rE e dd,q r22 =* E ;:JF, ,z*EEgu Et cJl.ijj ilF; '!:A 'I= or (i d S 3" ; 7 =
annaabi.ee 
